neljapäev, 19. november 2015

Valgus

Õppetükid 11-17
Kokkuvõte ja üldistus

Valgus kujutab endast lainet.

  • Valgus kannab energiat.
  • Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu.
Valgusallikas on valgust kiirgav keha. 
  • Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks.
  • Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamiseks vajalik energia soojusliikumise arvelt.
  • Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.
Valguse spekter on selle valguse koostisse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil.
  • Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest.
  • Liitvalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest.
  • Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab.
  • Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel.
  • Ultravalgus ja infravalgus pole inimesele nähtav.
  • Ultravalgus on organismidele ohtlik.
Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuliselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgusest.
  • Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust.
  • Valgused, mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles.
Värviline pind on pind, mis peegeldab valgust valikuliselt.
  • Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust.
  • Valgused, mille värvus ei lange kokku keha pinna värvusega, neelduvad kehas.
Nägemine on ümbritseva maailma tajumine valgusaistingu abil.
  • Silm on nägemisorgan. Nägemiseks peab valgus silma sattuma.
  • Võrkkest koosneb valgustundlikest rakkudest.
  • Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka.
  • Mida suurem on vaatenurk, seda suurem on eseme kujutis võrkkestal ja seda täpsemalt on eseme detailid näha.
Valguse levimine on valguslaine edasikandumine ruumis.
  • Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
  • valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000km/s.
  • Valgusaasta on vahemaa, mlle valgus läbib ühe aasta jooksul.
Vari on ruumipiirkond, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi või levib ainult mõnest valgusallika osast.
  • Täisvari on varju osa, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi.
  • Poolvari on varju osa, kuhu valgus levib ainult mõnest valgusallika osast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar