Kokkuvõte ja üldistus
Mehaaniline liikumine on nähtus
- Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teiste kehade suhtes.
- Mehaanilist liikumist iseloomustatakse arvuliselt aja, teepikkuse ja kiiruse abil.
- Aeg näitab vaatluse kestust.
- Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni.
- Ühtlase liikumise kiirus näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust.
- Kiiruse arvutamiseks mõõtetakse läbitud tee pikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg, v=s/t.
- Kiiruse ühik on 1m/s.
Inertsus on keha omadus
- Mida rohkem aega kulub kehal kiiruse muutmiseks sama jõu korral, seda inertsem keha.
- Keha inertsust iseloomustatakse arvuliselt massi abil.
Kehade vastastikmõju on nähtus
- Kehade vastastikmõju tähendab, et üks keha mõjutab teist ja teine esimest.
- Jõu abil iseloomustatakse arvuliselt ühe keha mõju teisele. Jõud omab suunda
- Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele. F1=F2
- Kehade kiirused muutuvad vastastikmõju tõttu.
- Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastikust tõmbumist. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud.
- Maa või mõne teise taevakeha külgetõmbejõudu selle pinna lähedal paiknevale kehale nimetatakse raskusjõuks.
- Raskusjõudu arvutatakse seosest Fr=m*g, kus m on keha mass ja g on gravitatsioonivälja tugevus.
Hõõrdumine on nähtus
- Hõõrdumise üheks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haardumine.
- Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuute suunas olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud takistab kehade liikuma hakkamist.
- Hõõrdejõud mõjub mõlemale kehale, nii sellele, mida veetakse, kui ka sellele, millel keha veetakse.
- Jõudu, millega kehad on teineteise vastu surutud, nimetatakse rõhumisjõuks.
Deformatsioon on nähtus
- Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutmist.
- Deformatsioone liigitatakse elastseteks ja plastseteks.
- Elastsusjõuks nimetatakse elastselt deformeeritud kehas tekkinud jõudu.
